In your (and your circle of acquaintances’) experience, did vaping and electronic cigarettes help you quit smoking, or rather INCREASED it? How do you compare them to mochas?
I’m watching now this dock and I started thinking about how Estonians generally have experience with them. I myself have used both regular cigarettes and e-cigarettes in the past cold turkeyfinished for the day, but vaping was undoubtedly the hardest, haven’t done mocha tobacco…
What was interesting about vaping was that I liked one specific flavor, but it is not available in Estonia, and for a while I got tired of the ones that are sold in Estonia. I also have some flavored e-cigars bought from abroad, but I haven’t wanted to make even those anymore. Haven’t vaped for about 6 months now, zero smoke. There is also no interest in other products containing nicotine.
I just had enough, not to mention that I have never had a chronic cough, but it started to develop when vaping. I then looked up research on e-cigarettes and was shocked. In short, zero smoke and zero nicotine for today, stick to willpower.
In answer to the question I asked myself, I vaped for a maximum of a year and indirectly it really helped me quit regular cigarettes (admittedly, I was a very irregular smoker), but potentially I perceived from my short experience that vaping was much more addictive than smelly and unpleasant cigarettes. How about others?
And all of you who quit smoking (including electronic, regular cigarettes or mocha tobacco) are VERY good. Respect!!!
Küsimus (endistele) veipijatele/ suitsetajatele/ mokatubaka kasutajatele
byu/Upbeat-Persimmon5746 inEesti
Posted by Upbeat-Persimmon5746
11 Comments
Kui suitsu tehti nt pauside ajal või mingi aja tagant, siis veibid on nüüd põhimõtteliselt 24/7 ees.
Hakkasin suitsetama tänu eekatele. Algul hakkasingi e-sigarit tõmbama ja siis läksin päris suitsu peale. Päris suitsust oli suht raske loobuda, sai omajagu selle maha jätmisega maadeldud. Wake-up call oli minu jaoks see, kui ma enda juustes suitsuhaisu tundsin. See motiveeris loobuma. E-sigarit oli kerge maha jätta, päevapealt. Aga selles võis suurt rolli mängida see, et jäin lapseootele. Nii kui kaks triipu testil oli , oli kõik. Praeguseks suitsuvaba olnud üle aasta, kuid haige on tõdeda, et ma vahest ikkagi igatsen veipimist.
Veibi ja sigarettidega on raskem harjumusest maha jätta kui nikotiinist. Kogu aeg tunne nagu tahaks midagi tõmmata.
Mokatubakas on jällegi puhas nikotiinisõltuvus. Ise tegin kõige kangemaid legaalseid patjasi selline 3a järjest enne kui piisavalt sai. Jäin haigeks peale nõrgemate patjade tegemist, aga lõpuks nikotiinitahe kadus peale ühte nädalat. Nüüd pole pikka aega enam neid puutunud.
Ühekordsed (üks konkreetne bränd) muutsid mu meeleolu nii halvaks, et mõtlesin surmale 😕 Õnneks jätkus mõistust mõtiskleda, mis võis mind nii mõjutada, ning leida elektrooniline süüdlane üles. Praegu natuke kardan teisi proovida.
Äkki sa muidu tead, kas on olemas nikotiinivabad e-sigaretid? Sain hiljuti aru, et mind rahustab just see tunne, et mul on miski suus ja ma hingan sisse auru 😂 Nii et kõige raskem tundub loobuda just kogu sellest suitsetamisega seotud rituaalist (kuigi praegune ilm õnneks väga ei kutsu välja külma õhku sisse hingama).
Kui tundsin, et on õige aeg maha jätta, siis tellisin endale ühe nikotiinivaba veibi, et kui tekib olukord, kus tavaliselt paneks suitsu ette, siis selle asemel teha midagi sarnast, aga ilma nikotiinilaksuta. Kuna olin vaimselt juba valmis, siis piisas sellest ühest ka, et lõplikult maha jätta.
Proovisin samuti suitsetamist veipimisega maha jätta aga suuresti oli see enda lollitamine. Veipisin veel rohkem, kui oleks suitsu teinud ja mingil hetkel juhtus nii, et suitsetasin ja kui suitsetada ei saanud/viitsinud siis veipisin ehk pidev suitsetamine ühel või teisel viisil.
Nätsud ja plaastrid ka ei toiminud, nikotiini vajadus selgelt säilis. Võtsin nätsu suust ja tegin suitsu või vahel ununes, et plaaster peal ja tegin ikka suitsu.
Töötas ainult cold turkey – ei mingit nikotiini ega suitsetamis harjumust päevapealt ja voila, done.
Mokatubakas on saadanast
Suitsu teha tuleb pakase kätte ronida tups pane või lasterühma ees alla. Tarvitasin selle tõttu miingi aeg vabalt 10 korda rohkem nikotiini kui suitsetades
Olin suitsetaja ja jätsin maha. Veipi proovisin, aga sellest hakkas halb alati. Alkot tarbides tegin peale loobumist tupsu, et sigarettide poole tagasi ei tõmbaks. Nüüd ei tee midagi. Võib öelda, et tupsust oli loobumisel abi.
Suitsu sai mingi aeg tehtud. Kuna mul esineb kroonilist põskkoopa põletiku, siis loogiliselt mõtlesin, et suitsetamine kasuks ei tule ja pigem aitab kaasa. Pole midagi teha, minule järelikult suits ei sobi ja pidin loobuma.
Veipe sai natukene proovitud, aga need tundusid minu jaoks väga keemilised ja keemiat kardan ning ei saanud/julgenuid väga neid teha (sama lugu ka suhkruasendajatega ja paljude suhkruvabade toodetega)
Minu suurepärane nikotiinikõver, mis tänaseks lõppenud:
Vesipiip, sigarillod, suitsud, nicorette näts, tups – võõrutus.
Kõikidel neil nikotiini manustamise liikidel oli mingi omapärane mõju ajule, mida ükski teine kemikaal pole suutnud jäljendada, aga üsna kiirelt sai aru, et see pole jätkusuutlik ja ma ei vaja seda.
See veip olen proovinud – minu arust inimene leiutab aina nutikamaid viise sama sõltuvust praktiseerida. See muidugi megakurb, et tekitas uue suitsetamise laine ühiskonnas.
Alati see veeauru jutt inimestel alguses, järgmine kord on nikotiini ampullid juures.
Kanepiga elab ka mingi tervislikkuse jutt edasi südikalt.
Müüte ikka omajagu.
Endine suitsetaja. Korra proovisin veipi, ajas nii kõvasti läkastama, et rohkem polnud huvi puutuda ka.