UDPEETER – Free tool for analyzing urban space texts

Mis asi on linnaruumitekst?

Tore AI kasutus aga äärmiselt jabur.

Reportaaž Jõgevamaal juhtunud autoõnnetusest on AI poolt risti ja rästi läbi võetud ja täielikuks valejutuks tembeldatud.

Kas ehk oleks mõtekas seda tööriista kasutada AINULT arvamusartiklite puhul.

https://preview.redd.it/9iau2i05thhg1.png?width=610&format=png&auto=webp&s=1a7b9a0ee3478d6c5452cb2247a57b9005405bc3

Kirjelduse järgi mõtlesin alguses, et linnaruumitekstid tähendavad seintele soditud graffitit. Ülo Kiple stiilis.

Hingetu AI kasutamine lihast ja luust inimeste kallal näägutamise tarbeks annab muide vastupidise efekti ja loob mulje, et ausaks väitluseks ei jätku argumente.

Not sure mis see on, ühtegi peetrit ka ei näinud

Tore vigur, aga väga ühele poole kaldu. Seda nii allikates kui ka väljenduses.

Tehisaru (või pigem keelemudel) nõuab senisel kujul poliitikutelt poliitiliste avalduste tegemisel nii formaalloogika järgimist kui ilmeksimatust, viidates allikatele või materjalidele, mida ei pruugi olla lugenud ei ametisolevad poliitikud ega opositsioonis olevad “ratta- ja trammipoliitikud”. See et tehisaru saab omada ligipääsu viimase 70 aasta linnaruumialastele uurimustele 200s riigi ei tähenda, poliitik saaks seda teha. ja kui ta seda ei tee või ei saa teha, siis on tema jutt udu, sest “1 allikas.” Ja poliitikuid valitakse populaarsuse, mitte pädevuse alusel. Ülikooli linnaplaneerimist õppima saada on raskem kui linnavalitsusse linna juhtima ja linnaplaneerimist mõjutama.

Lisaks ka, eeldada, et poliitikud oma poliitilistes avaldustes ja arvamustes ainult formaalloogikast lähtuksid, on nonsenss. Iga Delfis või Postimehes avaldatud arvamuse väited saab teissugustele allikatele ja uurimustele tuginedes ümber lükata. Informatsioon ei ole kunagi piisav. Selleks ajaks kui tõde selgub võib mitu aastat olla mööda läinud.

Lisaks uuesti see et poliitikuid valitakse populaarsuse, mitte pädevuse alusel. Joe Biden oli töötanud valitsuses üle 50 aasta, ometi sai presidendiks võhik kes karjus lihtsamaid väiteid kõvemini. Tõesus ja vastavus reaalsusele ei huvitanud kedagi.

Udupeeter võib kõik poliitiku sõnavõtud 100% uduks liigitada, aga see ei takista teda valituks osutumast, Ükski poliitik, kes on poliitikas edukas olnud, pole saanud oma edu põhjuseks tuua oma väidete ja uskumuste formaalloogikat. Alati on mängus emotsioonid. Need, kelle väited on loogiliselt korrektsed ja reaalsetele tõsiseltvõetavatele allikatele tuginevad, ei saa polulaarseks poliitikas, nad saavad populaarseks ülikoolis/akadeemias.

Lisaks ka see, et keelemudelid on mustad kastid, me ei näe nende sisse, me ainult teame, kuidas nad toimivad. Võib eksisteerida mingisugune *master prompt*, mis sätestab, kelle vaatepunktist peaks keelemudel vastama, kelle vaatepunkti kaitsma. Et kasutatav keelemudel jääks Udupeetri vajaduse raamidesse vajab ise juba väga selgelt kirjutatud *master prompt*i. Ja kui sellega piisavalt selgelt asju paika ei pane, kiidab tehisaru alati takka.

Keelemudel on ainult siis kasulik abimees kui tema vastus on kasulik. Mitte õige. Mitte tõene. Mitte reaalsusele vastav. Nõuda et ta oleks ka ise loogiliselt korrektne, tõene, reaalsusele vastav, on juba palju keerukam ülesanne. Eriti kui struktuuriks on päris keel, mitte arvutikeel. Sest keelemudel ei mõtle, ta ainult analüüsib struktuure ja ennustab väljundeid.