Share.

    11 Comments

    1. Kirjelduse jĂ€rgi mĂ”tlesin alguses, et linnaruumitekstid tĂ€hendavad seintele soditud graffitit. Ülo Kiple stiilis.

    2. Hingetu AI kasutamine lihast ja luust inimeste kallal nÀÀgutamise tarbeks annab muide vastupidise efekti ja loob mulje, et ausaks vÀitluseks ei jÀtku argumente.

    3. Odd-Guarantee-3496 on

      PÀrast seda kui uued seadused paistavad hiljuti olevat veidi slopimad, vÔiks avalikus vÀitluses kindlasti rohkem AI sloppi kasutada, eriti faktikontrolliks.

    4. Tore vigur, aga vĂ€ga ĂŒhele poole kaldu. Seda nii allikates kui ka vĂ€ljenduses.

      Tehisaru (vĂ”i pigem keelemudel) nĂ”uab senisel kujul poliitikutelt poliitiliste avalduste tegemisel nii formaalloogika jĂ€rgimist kui ilmeksimatust, viidates allikatele vĂ”i materjalidele, mida ei pruugi olla lugenud ei ametisolevad poliitikud ega opositsioonis olevad “ratta- ja trammipoliitikud”. See et tehisaru saab omada ligipÀÀsu viimase 70 aasta linnaruumialastele uurimustele 200s riigi ei tĂ€henda, poliitik saaks seda teha. ja kui ta seda ei tee vĂ”i ei saa teha, siis on tema jutt udu, sest “1 allikas.” Ja poliitikuid valitakse populaarsuse, mitte pĂ€devuse alusel. Ülikooli linnaplaneerimist Ă”ppima saada on raskem kui linnavalitsusse linna juhtima ja linnaplaneerimist mĂ”jutama.

      Lisaks ka, eeldada, et poliitikud oma poliitilistes avaldustes ja arvamustes ainult formaalloogikast lĂ€htuksid, on nonsenss. Iga Delfis vĂ”i Postimehes avaldatud arvamuse vĂ€ited saab teissugustele allikatele ja uurimustele tuginedes ĂŒmber lĂŒkata. Informatsioon ei ole kunagi piisav. Selleks ajaks kui tĂ”de selgub vĂ”ib mitu aastat olla mööda lĂ€inud.

      Lisaks uuesti see et poliitikuid valitakse populaarsuse, mitte pĂ€devuse alusel. Joe Biden oli töötanud valitsuses ĂŒle 50 aasta, ometi sai presidendiks vĂ”hik kes karjus lihtsamaid vĂ€iteid kĂ”vemini. TĂ”esus ja vastavus reaalsusele ei huvitanud kedagi.

      Udupeeter vĂ”ib kĂ”ik poliitiku sĂ”navĂ”tud 100% uduks liigitada, aga see ei takista teda valituks osutumast, Ükski poliitik, kes on poliitikas edukas olnud, pole saanud oma edu pĂ”hjuseks tuua oma vĂ€idete ja uskumuste formaalloogikat. Alati on mĂ€ngus emotsioonid. Need, kelle vĂ€ited on loogiliselt korrektsed ja reaalsetele tĂ”siseltvĂ”etavatele allikatele tuginevad, ei saa polulaarseks poliitikas, nad saavad populaarseks ĂŒlikoolis/akadeemias.

      Lisaks ka see, et keelemudelid on mustad kastid, me ei nÀe nende sisse, me ainult teame, kuidas nad toimivad. VÔib eksisteerida mingisugune *master prompt*, mis sÀtestab, kelle vaatepunktist peaks keelemudel vastama, kelle vaatepunkti kaitsma. Et kasutatav keelemudel jÀÀks Udupeetri vajaduse raamidesse vajab ise juba vÀga selgelt kirjutatud *master prompt*i. Ja kui sellega piisavalt selgelt asju paika ei pane, kiidab tehisaru alati takka.

      Keelemudel on ainult siis kasulik abimees kui tema vastus on kasulik. Mitte Ă”ige. Mitte tĂ”ene. Mitte reaalsusele vastav. NĂ”uda et ta oleks ka ise loogiliselt korrektne, tĂ”ene, reaalsusele vastav, on juba palju keerukam ĂŒlesanne. Eriti kui struktuuriks on pĂ€ris keel, mitte arvutikeel. Sest keelemudel ei mĂ”tle, ta ainult analĂŒĂŒsib struktuure ja ennustab vĂ€ljundeid.