INTERVIEW | Editor-in-Chief of the Human Development Report: The success story of Estonian education is cracking – a good school and a rich parent determine too much of a child’s future
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120435812/intervjuu-inimarengu-aruande-peatoimetaja-eesti-hariduse-edulugu-moraneb-hea-kool-ja-rikas-vanem-maaravad-liiga-palju-lapse-tulevikku
Posted by Sotsiaalliberaal
13 Comments
>**Seekordse inimarengu aruande läbiv teema on Eesti hariduselus süvenev ebavõrdsus. Kuidas siis nii on juhtunud, et rikaste lapsed saavad parema hariduse ja on tulevikus teistest edukamad? Eesti ühtluskool on ju läänes palju kiita saanud.**
>Kui me vaatame Eesti haridust, siis üks asi on välised mõõdikud. Võrdluses teiste riikidega on meil tõepoolest väga hästi. Aga sellest ei piisa.
>Kui me vaatame, mis meie riigis toimub, siis Eesti enda andmed näitavad päris tugevat koolide kihistumist. Räägin just koolide kihistumisest, sest õppetulemusi ja arenguteed ei määra mitte ainult laste taust, vaid üha enam koolide ressurss. Me ei tohi unustada, et kool ise võib ka võimendada või vähendada ebavõrdsust.
>**Kuidas siis vähendada kihistumist noorte seas? Aruandest tuleb välja, et üks selle võimendajaid on näiteks trennides ja huviringides käimine.**
>Jah. Mida vanemaks lapsed saavad, seda kallimaks trennid kipuvad minema. Huvihariduses osalemist on hästi vähe just gümnaasiumieas, ainult 25%. Üks põhjus on suur õppekoormus, aga teine kindlasti rahaline. Vaesemate perede lapsed osalevad tunduvalt vähem huvihariduses. Tõsi, meil ei ole andmeid selle kohta, kui kool pakub ise huvitegevust, see võib natuke leevendada.
>Huvihariduse pakkumine on hästi oluline. See ei ole lihtsalt tore tegevus, vaid teadus on tõestanud, et see ennetab noorte kriminaalsust.
>**Võib mõelda ju ka vastupidi: osa inimesi ei olegi võimalik päästa, see on ühiskonna loomulik osa. Parempoolse mõtteviisi kohaselt ei vaja me lapsehoidjariiki ja igaüks on oma õnne sepp. Äkki ongi selline ebavõrdsuse kasvamine normaalne, vähemalt meie valijate eelistatud suund?**
>Ma olen hästi egoistlik ebavõrdsuse uurija. Kui sa oled kõrgharitud ja ühiskonnas heal positsioonil, peaksid mõtlema, et kui keegi varastab su auto ära või tungib majja või korterisse, siis kust vargad tekivad. Mis juhtub, kui inimesed on heitunud, ühiskonnast ära tõugatud.
>Heas mõttes hästi egoistlik on tahta, et ebavõrdsust ei ole, kui me tahame, et meie vara jääks alles. See on lihtsalt ratsionaalne argument.
>Teiseks, me maksame haridusliku ebavõrdsuse ühiskonnana kõik kinni. See jõuab meie kohtukuludesse, tervishoiukuludesse, sotsiaalhoolekandesse, riigieelarvesse. Seega, kui öelda, et see on evolutsioon ja loomulik kadu, siis sellel on väga suur hind.
>Ma tahaks, et kehtiks see, mida majanduse nobelist James Heckman on öelnud. Mida varasemas eas me tegeleme ebavõrdsusega, seda vähem kulukas on see riigile tulevikus.
>Peame hästi palju investeerima, et lapsed saaksid lasteaiast tugeva pinna alla. Eriti nõrgemad, kellele pole kodust nii palju kaasa antud. Riigil on kohustus tagada nendele turvaline õpi- ja arengukeskkond, sest me ei taha neid kulusid hiljem kinni maksta.
Rikas vanem? Leppisime ju kokku, et oleme vaesed. Põhiseaduseski kirjas.
Ära arva, et sinu lapsed tohivad paremat elu saada!
Eriti valusalt on see näha sellest, et probleemi olemuseks peab ta lõhet mitte alamtaset. Jah, Tallinnas ongi suurem lõhe sest päris-päris tippkoolid on seal. Kusagil Lõuna-Eestis on kõigil ühtlaselt kehvapoolne aga võirdõiguslase arust on see täiesti ok.
Võibolla tõesti, aga ma ei usalda eriti igasuguseid sotsiaalteadlasi, sest nende hulgas on endiselt popp *blank slate* müüt ning nad kipuvad eitama, et rikkad inimesed kipuvad ka targemad olema ning vaimne võimekus on väga olulisel määral pärilik.
Kuidas konkreetselt lapsevanema rahakott mõjutab seda, kui hea keskhariduse laps saab?
See on normaalne, et kõik jaguneb hierarhiatesse. See, et üles-alla ronida ei saa, pole normaalne.
“Huvihariduse pakkumine on hästi oluline. See ei ole lihtsalt tore tegevus, vaid teadus on tõestanud, et see ennetab noorte kriminaalsust.”
Mis on Eestis kui kõrge kuritegevuse tasemega riigis suur probleem.
Kõrvalpõikena hindame, et graafiline disainer kasutas AI asemel Photoshoppi. Pole hea töö, aga on aus töö.
Olles kunagi kümmekond aastat koolis töötanud, siis ma nende rahaliste võimaluste juttudega ei taha üldse nõustuda.
Mis loeb hea hariduse saamisel?
– lapse kasvatus, motiveeritus
– lapsevanema huvi ja tugi
Need 2 on vundamendid.
Sealt edasi konkreetne aineõpetaja. Halbu õpetajaid on igas koolis. Eliitkoolis ei pruugi õpetaja kehv töö välja paista, sest materjal, millega ta töötab on tipptase.
Sealt edasi ümbritsev keskkond ehk kool ja klass.
Raha argumentidega on keeruline nõus olla.
Kogu see teemapüstitus põhineb nende “avastusel”, et vanemate palga ja laste eksamitulemuste vahel on korrelatsioon. Professor saab rohkem palka ja tema lapsed saavad paremad eksamitulemused kui töötu joodik. Haridussüsteemi mis selle ebavõrdsuse tasalülitaks luua ei ole võimalik.
Probleem on vast ikka siis, kui lapse tuleviku määravad halb kool ja vaene vanem … kuigi tõenäoliselt mõjutab lapse tulevikku rohkem vanema haridustase (mis on omakorda seotud sissetulekuga).
Ma olen kahe käega võrdse hariduse poolt.
Aga samal ajal ma olen väga vastu printsiibile, et võrdsuse tagamiseks tuleb n-ö taibudele pidurit tõmmata, kuni aeglasemad järgi jõuavad.
Seega kui reaalses mitte-ideaalses maailmas meie riik seda ei suuda tagada, siis ilmselt on loomulik (vajalik?), et mingi ebavõrdsus peab olema, nii tabeli ülal kui all..
Parandasin pealkirja ära:
“Eesti hariduse edulugu ~~mõraneb~~ – hea kool ja ~~rikas~~ haritud vanem määravad ~~liiga~~ palju lapse tulevikku”