Estonian students do not know how to apply math skills in real life

Õpetatakse teoreetilisi teadmisi, aga mitte praktilist probleemide lahendamist.

Enne kui artikli linki klikid loe see läbi ja vasta oma peas:

**Kuuenda klassi õpilastele anti ette järgnev olukord: lapsel on sünnipäev, ta kutsub külla neli sõpra ja ostab paki 20 küpsisega. Kuna ta pole neid küpsiseid varem söönud, tahab ta enne pakkumist ise proovida, kas need on ikka head küpsised ning neid kõlbab külalistele pakkuda. Küsimus oli, mitu küpsist tuleb maitsta.**

Muidugi ei oska sest mataülesannetes jääb Jukul alati raha üle, päriselus võtab Juku “payday ” laenu et “ülesanne” välja tuleks.

“Õpilased pidid arvutama, kui palju maksab retseptiks vajalike toorainete ostmine. Kui retseptis oli vaja 200 grammi suhkrut, arvutasid õpilased selle koguse hinna, arvestamata, et poest saab osta vaid ühekilose paki.”

Kui ülesandes ei ole välja toodud, et saab osta ainult 1kg pakkidega siis seda ei saagi arvestada. Ülesannete juures ei tohi hakata ise parameetreid välja mõtlema.
Vastasel juhul saab alati argumenteerida, et kõik on tasuta, sest vanaema sahver raha ei küsi 😀

Või ma puruloll, ja ei saa aru, mida artiklis öelda soovitakse?

Minul juba 25 aastat tagasi eriti gümnaasiumi matemaatikaga jäi arusaamatuks et kus seda kõike vaja läheb või mida reaalselt nende ülesannetega teha saab. Terve matemaatika programm on täis igasugu võimalusi numbritega vigurdada ja arvutada aga milleks see kasulik on jäigi arusaamatuks. Kahjuks õpetaja ei osanud ka seletada, õppisime ikka valemid pähe ja harjutasime ülesandeid lahendama aga kahjuks sisulisest poolest polnud õrna aimugi

mina oskan!

Lambi kekkamine käib nii artiklis kui ka siin kommentaarides. Meie riik saab oelda, et inimene on omandanud keskhariduse, kui see antakse 1 punkti eest, aga ei saa öelda, et ta on kuidagigi haritud või mingisugusedki oskused saanud. KPI maxxing clown state oleme tänaseks.

artiklis toodi välja, et need “loogikaülesanded” püstitati kuuendale klassile. kuues klass ei käi tõenäoliselt oma rahakotiga poes ega pruugi teada nendest tillitamistest, millega irvhambast mataõps üritab talle ära panna

See on täiesti tavaline probleem paberil esitatud küsimusega, et mine ja mõtle välja, millist abstraktsustaset sult tahetakse. Liiklustestid on selle halvim näide, kus päriselu tuleb arvestada aga ainult osaliselt.

Koolilastele õpetatakse esimese paari aastaga sisse, et ülesanded elavad kusagil teises maailmas ja päriselu loogikat seal rakendada ei tohigi. See muudab inimese mõtlemise igaveseks – kooliharidust mitte saanud rahvastel on mõtlemine hoopis teine, lugege Peeter Tulviste kirjatükki “Miks nganassaanid lahendavad loogikaülesandeid valesti”.

Kui nüüd täpselt samamoodi anda neile koolilastele ette teistsugune ülesanne siis tulemuseks saabki ainult segadus olla. See aga ei tähenda, et nad päriselus probleeme lahendada ei oskaks – test ei toimunud ju päriselus.