I came to this idea through the fact that the advent of Open AI and LLM things is very expensive, e.g. pulled up on memories (2x16gb DDR4 which cost 96 euros a few years ago is now 400 euros, etc.). It got me thinking, is it just diesel that comes through the strait of Hormuz or is there more to this rabbit hole than meets the eye?
I made the topic to see if I’m going crazy and overthinking or if things are really as bad as my quick things "investigation" started to show. I took a quick break so as not to complain further at the moment.
Namely, my idea is that diesel is something that everyone can see and touch today, tomorrow and yesterday. But what are the things that today and tomorrow we don’t directly touch or can’t see how they could affect something.
During the production of diesel, a gas called helium is released. It’s nice, but how does it relate to this? Namely, a very large part of this helium is transported by ships through the Strait of Hormuz and directly into production. Namely, it is used as an aid in the production of semiconductors. It is difficult to store because it squeezes itself out of every container, but something can still be stored. In the big picture, however, it is a supply chain that essentially goes directly from the ship to production. With this, your Samsung and Apple devices and Jura coffee machines will essentially be ready. If it is no longer possible to produce or if production decreases, then prices will go up and this will have a very bad effect on the economy.
Okay. What else? This vb is not the end of the world at the moment. I kept digging.
Fertilizer. Food production.
About 20-30% of the fertilizer also comes from there and is somehow related to the same previous topics (I’m not a chemist, but it got too complicated for me there). If it is no longer possible to supply enough fertilizer, it is logical to understand that the availability of food will decrease. Less is produced, prices go even higher, where there is a famine – it gets even worse.
Now, for me, I ended up with the idea that 96.4% of heavy trucks in Europe run on diesel. If we no longer have diesel – how will the tractor cultivate the field or how will this food get from production to the store or to our table?
According to the Estonian Stock Center, we have approx. 1-2 months’ stock of diesel, some of which have probably already been put into operation in order to artificially keep the prices a little lower.
I didn’t go any further from here now, it’s already going in quite a circle.
Am I really on the wrong track and putting the lamp completely? Or is there something here that is not being told to us in the big picture at the moment, or is being done incidentally and little or are we not able to notice it?
Some references also show that I was really looking for something.
Reuters: Helium shortages have already started to affect technology supply chains.
https://www.reuters.com/world/asia-pacific/helium-shortage-has-started-impacting-tech-supply-chains-execs-say-2026-03-26
Reuters: Hormuz disruptions simultaneously hit fertilizer and fuel markets; Reuters pointed out that about a third of the fertilizer trade goes through this corridor.
https://www.reuters.com/sustainability/iran-wars-impact-fertilizer-fuel-2026-04-09
Truck reference: https://www.acea.auto/files/ACEA_Report_-_Vehicles_on_European_roads_2025.pdf
What do you think? Thanks for reading too.
Probleem Iraaniga on palju suurem, kui sa oskad arvata. Diisel on sisuliselt meelepete. Follow me to the rabbit hole…
byu/entunaator inEesti
Posted by entunaator
26 Comments
10% Maailma alumiiniumist tuleb ka läbi Hormuzi väina ja Euroopa impordib 20% oma alumiiniumist sealt
A mis siis juhtub kui diisel üldse maailmast otsa saab?
Järgmine kuu postitad, et nägid esimest lumikellukest?
Soovitan filmi Alien, kolmandat osa, seal oli see Murphi…
Muide kellel talvekummid ostmata autole siis tasub ära osta.
Tähtsam küsimus on selles, kelle aktsiaid oleks viimane hetk osta enne kui need taevasse lendavad? Keegi raudselt saab sellest väga suurt kasu.
Ravimid..
Kui AI mull ka vaikselt põrmu langeb, siis paistab üks täiuslik torm siit. Midagi toredat tulemas ei ole lähitulevikus.
Ma arvan, et veider, et sa mõtled, et su mõttekäik on “hull” vms. Minu meelest suht üldteada, või peaks vähemalt olema, et kui kütuse transport on kinni, siis väga paljud sektorid on sellega uppis. Lisaks muud kaas- ja kõrvaltootmised. Lennukikütustest on isegi meedias päris palju räägitud.
Mina aga vaatan seda piirkonna kaarti ja mõtlen.. šeikidel ehitatud naftarahadega igasugu imevigureid, maailma kõrgeimaid ja kauneimaid ehitisi. Kas nad jäävadki nüüd lootma sellele väinale ja Iraani usaldama edaspidi, mis neid huup-pommitas? Ei usu. Küllap rajavad naftajuhtmed, raudteed ja kiirteed kiiremas korras teistesse sadamatesse, olgu see või läbi Araabia poolsaare.
Asjad lähevad kallimaks, sest on tarneahela probleemid. Ja nüüd ECB arvab, et kuna on inflatsioon, siis järelikult tarbitakse liiga palju ja virutab intressid ka veel üles. Tulemus on see, et ka laenud liisingud lähevad kallimaks millest tavaline inimene kannatab palju rohkem kui sellest, et ta uus arvuti kallim on või sellepärast et väetise hinnatõusu tõttu toit poes kallim on. Eluase ja autoliising on pea alati kõige suurem väljaminek.
Hormuz on veits halb, aga palju suurem probleem on see, kui ECB mõelda ei oska jälle. Tundub et tehakse sama viga mis koroona ajal kui investorite kaitseks baasintressimäärasid tõsteti tavalise inimese arvelt.
Traktor ja veokas jne saavad oma kütsi kätte eelisjärjekorras, see kes jala peab käima on jaetarbija.
Mis sellest Iraani diislist ikka taga nutta, kui maailmas on kokku lepitud (https://en.wikipedia.org/wiki/Net-zero_emissions) et 2030 oleme niikuinii juba ~~kommunismis, pthüi,~~ autovabaduses. Praegune olukord on lihtsalt katalüsaatoriks meie teekonnal tagasi muldonn.
Euroopa tarbimistest [10% LNG-d](https://ieefa.org/resources/strait-hormuz-disruption-would-jeopardise-10-europes-lng-imports) ja [<10% naftaprodukte](https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=EU_imports_of_energy_products_-_latest_developments) tuleb läbi Hormuzi väina. Ehk otseselt saadavuse kriisi meile ei teki, kui just praegused partnerid-müüjad ei otsusta Euroopa asemel Aasiasse müüma hakata. Hinnad püsivad ikkagi kõrged, sest naftaturg on ülemaailmne ja toornafta hind sõltub maailmaturuhinnast.
Muidugi lähevad kõik sisendhinnad üles, põllumajanduses saagikus võib langeda jne. aga Euroopas ei tohiks tekkida olukorda, kus meil asjad päris otsa saavad.
Jah. Probleem on tõsine ja Trumpi tänased väljaütlemised annavad tunnistust, et saab minna veel hullemaks. Ega siis Ukraina ilmaasjata Ust – Luga sadama ja viimati ka ühe Veremaa väetisetehase maatasa ei teinud. Hinnatõus on veel leebe lahendus. Mitte nii leebe on reaalne heeliumi, diisli, maagaasi ja väetise defitsiit. Diislidefitsiiti leevendab meil see, et Euroopa tehased on ehitatud ümber töötlema sama naftasorti, mida saab USA- st tarnida, samuti Norrast, aga Tallinn – Tartu neljarealise peagi algav ehitus läks kuu aega tagasi järsult kallimaks ja seda ehitavad ettevõtted ei pruugi enam plussi jääda, kuid lepingud on juba sõlmitud. Palju keerulisem on olukord aasiamaades, Hiinas, Jaapanis ja eriti Austraalias, mille rafineerimistehased saavad vastu võtta peamiselt ainult Hormuzi väinast tulevat naftat.
On, mis on – ei pea ennast lolliks muretsema ja jänkuauku hüppama.
Meil mitu sõda, konflikti ja katastroofi juba varsti kümme aastat.
>Kas ma olen väga valel teel ja panen täiesti lampi? Või on siin midagi, mida hetkel laias pildis meile ei räägita või tehakse seda muuseas ja vähe või ei oska me seda tähele panna?
Samsungist ja Jurast pole veel kuulnud räägitavat, aga muust sinu mainitust räägitakse küll. Väetised on teada teema ja lisaks veel on mõjutatud ka metallitööstus, sest seal kasutatakse väävlit, mis üllaülla, jälle tuleb Hormuzi kaudu.
Kütuse kohta on lennufirmad juba hoiatanud, et lennukikütuse varusid jätkub 3 nädalaks. Väga ei kutsu mingeid suviseid puhkusereise plaanima, ausalt öeldes.
Üldiselt ma arvan, et läheb sama rada pidi nagu koroonapiirangutega. Krutitakse vinti, kuni vähegi kannatab, aga lõpuks, something’s gotta give. Jah, kõik läheb ropult kallimaks. Ja siis veel kallimaks. Sa jääd ilma mõningatest vabadustest, nt ei saa soojale maale lennata ja poes on 5 sordi jahu asemel ainult üks sort ja see on kallis.
Aga lõpuks lõhkeb mõni ventiil. Nt, Trump võetakse maha või kukub ise (insuldi olevat kõlakate järgi juba saanud). Iraan lastaksegi puruks. Iraan laseb kõik naabrid puruks ja avastab siis, et nüüd on vähem inimesi, kellelt laevasõidu raha pressida. Keegi kusagil paneb Iisraeli laamendamisele käpa ette. Jne, vms.
Ootame ja vaatame.
Kõik hinnad hakkavad buumima.
Ei sa pole hulluks minemas aga soovitan rahuneda küll. Täpselt nii palju nagu meie tahame osta tahab Iraan ka müüa. Iraan juba ise pakkus EUle naftat euros müüa jne, ehk siis EU ühiselt on väga suur jõud kaubanduspartnerina.
“Nimelt, minu idee on selles, et diisel on midagi mida kõik näevad ja katsuvad täna-homme ja eile.”
Oi perse, pärast seda saavad minna mõtted ainult sügavamaks.
Olen sellest preppimise asjast siiamaani natuke nagu eemale hoidnud aga nüüd mõtlen küll, et võiks mingid varud sahvrisse asju ära varuda küll.
USA hävitab lähis-ida naftataristuid.
Ameerika ei ole maailmapildis ütleja.
Oleks võinud siis ikka uurida, et kuskohast see heelium tuleb. Ei tule diislitootmisest ,ausalt .. küll aga LNG tootmisest. Koht on muidugi sama ..
Kõik need artiklid on ju teada värk. Mida siin üle mõelda?
See et kriisi tekitas Iisrael sisuliselt tühja koha pealt – on meil kuidagi natuke maha vaikitud meedias