Hugo Rait Mei: dangerous anti-capitalism is spreading among students
https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus
Posted by NeverClarke
Hugo Rait Mei: dangerous anti-capitalism is spreading among students
https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus
Posted by NeverClarke
33 Comments
Noortel on ju nii palju põhjuseid optimistlik olla tuleviku suhtes 🥰
Heaoluühiskond ongi kasvulavaks igasugu lollustele. Meil on väga pikalt üsna hea elu olnud ja need noored kapikommunistid ei tea päris raskustest tegelikult midagi
Kuidas on omavahel seotud neomarksism ning roheideoloogia? Teadlik ning säästlik tarbimine on järsku marksistlik?
>Praegused üliõpilased pole kogenud nõukogude aja tühje poelette ega talongimajandust, nende jaoks on küllus iseenesestmõistetav normaalsus.
Ok, boomer. Kas sellega siis saab kõike põhjendada, et kuna vanasti oli nii paha paha, siis olgu õnnelikud, et praegu on vähem paha paha?
>Koolitundides ei õpetata enam, kuidas ja miks on oluline luua majandusse lisandväärtust, vaid kuidas hoida loodust, sest just puhas loodus on ju maailma olulisim väärtus, palju olulisem kui inimesed ise.
Ehk siis hävitame loodust ning meie elukeskkonda, et osanikele lisandväärtust luua? Huvitav, kas autor saab aru, et inimene ei saa loodust mitte kunagi enda kontrolli alla.
>Selline lähenemine on vale. Tagajärjena jõuavad ülikooli noored, kes usuvad, et ökoloogiline jalajälg on olulisem kui lisandväärtus töötaja kohta. Nad ei näe ettevõtjat kui ühiskonna edasiviijat, vaid kui ressursside raiskajat.
Sest nii ongi. Ettevõtja ei ole mingi püha lehm ning ettevõtjana oleme ei ole ettekääne elukeskkonda laastada, et paar euri teenida.
>Kui laseme koolides domineerida “vähem on parem” ideoloogial, siis riskime sellega, et järgmine põlvkond ei oskagi enam ühiskonda lisandväärtust luua, vaid ainult olemasolevat koomale tõmmata. Ja nii me vaeseks jäämegi.
Ehk siis tarbimine arutult, tarbimine massiliselt, tarbime seda, mida meil tegelikult vaja ei ole?
See on minujaoks täiesti arusaamatu, kuidas autor saab öelda, et “vähem on parem” on negaiitvne.
Arvestades artikli sisu, milles kritiseeritakse tudengeid ning ideoloogiat, siis ega autor ise palju neutraalsem ole. Kõike hüpekapitalistlikud märksõnad ilusti esindatud: lisandväärtus, neomarksism, roheideoloogia.
Mina sain sisust nii aru, et autorit häirib see, et praegused noored tahavad tarbida mõistlikult ning mitte keskkonda liialt kooramta, aga meie autor on pahane, et enam ei ole lahe olla tarbimise ori ning seega kui sa tarbid mõistlikkuse piires, siis oled roheline neomarksist.
Edit. See on ehe näide sellest, kuidas mingisugune süsteem on saanud identitdeeiks. Kritiseerid süsisteemi, kritiseerid mind kui isikut.
>See artikkel on ajendatud minu hiljutisest kogemusest ühel Tartu Ülikooli majanduskursusel, kus üliõpilased pidid tegema rühmades ettekandeid enda poolt vabalt valitud majandusteemadel.
>Mulle šokeerivalt oli valdava enamiku ettekannete sisuks neomarksismist läbi imbunud tarbimisvastane roheideoloogia. Kust on pärit see süvitsi juurdunud plaanimajanduse pooldamine ning kapitalismivastasus põlvkonnas, kes on üles kasvanud ajastul, mil vaba turg on pakkunud neile enneolematut heaolu? Miks on majanduskasvu laitvast “tasaarengust” saanud uus dogma, **samal ajal kui klassikaline kasvule orienteeritud majanduskäsitlus on kuulutatud saatanast olevaks?**
Irooniline, sest alles oli teema kus jaurati liiga väikse majanduskasvu protsendi üle 😃
Toreon, tundub, et Tartu Ülikooli majanduskursusel leidub grupp üliõpilasi kes oleks valmis majanduskasvu tähtsuse osas sinuga debatti pidama.
Aga süsteem ongi katki. Meil on tuhandeid menetlejaid, kes ei näe suurt pilti. Lastakse tuimalt OÜ-tada inimestel, kes on miljoneid riigile võlgu. Ja vähe sellest, väljastatakse ehituslubasid nendele inimestele ja lastakse edasi skeemitada. Ja keegi ei vastuta. Tehakse sitaks erandeid monopolidele ja lastakse neil vabalt kogu rahvast koorida, otsitakse vabandusi jne.
Selle asja nimi pole kapitalism.
Argument pole selles, et mida need noored teeks kui nad riiki juhiks.
On hoopis see, et keda need noored valimistel valivad ja kui palju pöördumatut kahju nad saavad sellega teha.
Mulle tundub, et autor seob kahte asja omavahel, mis pole samad asjad – proovib nagu mingit.. võltskuvandit luua. Nt ma olen suht rohelise mõtteviisiga. Aga autori arust tähendab see, et ma olen neomarksist? Ma ei ole. Ma toetan kapitalismi.
>Tagajärjena jõuavad ülikooli noored, kes usuvad, et ökoloogiline jalajälg on olulisem kui lisandväärtus töötaja kohta. Nad ei näe ettevõtjat kui ühiskonna edasiviijat, vaid kui ressursside raiskajat.
Nagu mingil moel ainus viis ettevõtlusega tegeleda on.. võimalikult palju keskkonda rikkuda vms? Järjest rohkem on ettevõtteid, kus proovitakse ikkagi võimalikult keskkonnasõbralikult äri teha (kuigi jah – on ka palju *greenwashingut*).
Pole üllatunud, et Isamaa liige. Vaatan, et ta on ka varem “noortest üliõpilastest” kriitiliselt kirjutanud (nt traditsiooniline pere jm).
Loos endas on mõned täiesti adekvaatsed mõtted, aga ka hulk valearusaami ning õlgmehikeste peksmist, kõik üle valatud “Olen paar aastat bakas käinud ja tean seega kõigest kõike” suhtumisega. Lisaks vandenõuteooriaid ning veidi spetsiifilisi koeravilesid, nii et ma täitsa aiman mis juutuubereid vaadatud on.
Enshittificationi adumiseks ning selle reaalajas lahtirullumise omal nahal nägemiseks peab olema täiskasvanuna elatud aastaid rohkem kui kirjatüki kirjutanud noorel eluaastaid. Ma mäletan veel aega, kui Doc Martensid olid head saapad … Isegi kui ressursid kõrvale jätta, siis praegune süsteem viib üsna paratamatult selleni, et tarbijale pakutakse lõpuks ikka sitta. Kui kulud peavad olema võimalikult madalal ja šeerholderite kasum alati kasvama ning earnings calli ajal peab aktsia rallima, siis on ainus tulemus see, et “Toote kvaliteedi tõstmiseks ning maitseelamuse parendamiseks vähendamise teie šokolaadis kakao hulka!”
Minul on köögis pliidi peal malmpannid ning nendega mind maetakse. Majandust minu pannid ei kasvata, SKP püsib paigal, keegi kasumit ei teeni, sest ma ei osta iga aasta uut sitta panni, mis mulle teflonihelbeid vms suhu poetab, vaid olen 15+ aastat kasutanud samu panne. Ja selline suhtumine on mul kõigesse. Kiirmoodi ei tarbi, riideid kannan, kuni need kõlbavad, vajadusel nõelun natuke. Ma saan aru, et see teeb minust neomarksistliku värdja, aga mis teha.
Loomulikult on pannid siinkohal tõene, aga antud juhul sümboolne näide märksa laiema ellusuhtumise kohta.
Terve ja eluterve majandus ning “majanduskasv ükskõik millise hinnaga ja väga kiiresti ning üksnes järgmise kvartali tulemusi silmas pidades, fuck everything else” on kaks erinevat asja. Iga aasta ei pea ostma uut telefoni, autot ega tellima Temust tonnide kaupa sitta, mis kuhjub riiulitele. Meile aga üritatakse serveerida asja nii, et justkui kaks äärmust olekski: hullunud ostlemine ja tarbimine, majanduskasv kui eesmärk omaette ning “kommunism”.
On ka täiesti võimalik, et vaba turumajandus eksisteerib kõrvuti mõõdukuse ning teadliku tarbimisega. Ehk siis eluterve konkurents on näiteks viinud selleni, et meie külmkapid on vaiksemad ja säästlikumad kui 30 aastat tagasi, aga see ei tähenda, et me peaks tolereerima ja heaks kiitma nüüd ka seda, et nad üritavad reklaame külmkappide peale panna või et tasahilju hakatakse kvaliteeti vähendama, et külmkapid ikka katki ka läheks ning saaks uusi müüa inimestele asja eest teist taga.
Me ei pea heaks kiitma lõputult süsteemi, kus näiteks kortermaju ehitatakse ning seejuures need seisavad lihtsalt aastaid tühjana, et nende kui kinnisvara väärtus ikka kasvaks ja üürnikud sees ei rikuks vara väärtust. See on iseenesest õigete põhimõtete väärastumine ja ajas moondumine.
see on ju see incel arvaja
Kellelgi pole keelatud noorena rumal olla. Jama on siis, kui nad jäävadki rumalaks. Enamik õnneks mitte.
see on igal pool Läänes praegu et noored muutuvad vasakpoolsetemaks , sest game is rigged – rikkaid ei maksustata piisavalt
kapitalismi süsteemne viga on see et tööga ei tehta raha vaid raha ise teeb raha
selles süsteemis on miljardäridega võistelda peaaegu võimatu – intress on nii suur rahaliselt
**Walmarti kaubandusketi pärijad teenivad 4 miljonit dollarit tunnis**, nad ei teinud seda poodi – nad pärisid selle
tegele ettevõtlusega palju tahad – 4 miljonit tunnis teenida on enam vähem võimatu
[https://www.theceomagazine.com/business/finance/richest-family-walton-walmart/](https://www.theceomagazine.com/business/finance/richest-family-walton-walmart/)
Meet the Walton family. They’re just like any other working Americans running a family business, except for the part where they earn US$100 million every single day.
Sam Walton founded Walmart, a multinational retail corporation, in 1962 and [his heirs](https://www.theceomagazine.com/business/finance/family-fortune-10-richest-families-world-behind-big-business/) have since helped transform it into a multi-billion revenue-churning machine.
The family are among the wealthiest dynasties in the world, earning US$70,000 per minute and US$4 million every hour, according to [Bloomberg](https://www.bloomberg.com/features/richest-families-in-the-world/).
Ta vastandab rohemarksismi kapitalismile, sest me täna oleme valinud kestlikkuse tagamiseks nii mõnelgi juhul (aga mitte alati) rohemarksistlikku lähenemise. Tarbimisest tehakse mingi tont, mis oleks nagu halb. Aga mitte iga tarbimine pole halb. Oluline on päriselt saastavat tarbimist maksustada mitte aga tegeleda pseudoprobleemidega nagu plastikkõrred või pudelikorgid. Ja see pole kusjuures sellepärast, et valitsejad oleksid rohemarksistid, vaid sellepärast et nad on lihtsalt rumalad, ja lasevad lobistide pseudoteemadel esiplaanil olla, et päris probleemidega ei peaks tegelema.
Noh kus su lapsed on konservitor Mei?
Kõik terved fanaatilised kapitalismivastased alla 30-sed, keda tean, on suhteliselt jõukate vanemate rahakotil ja paljud neist ei tööta ega õpi. Või siis töötavad väga vähe. Mis viga sealt töödrügavate vanemate selja tagant rusikatega vehkida pahade kapitalistide suunas, kui ka oma vanemad võib-olla samuti ettevõtjad on. Nagu on tarkus: „Kes noorena pole sotsialist, sel pole südant; kes vanemana veel on sotsialist, sellel ei ole mõistust“. Eriti kummaline on muidugi arvamus, mis praegu levib, nagu oleksid vanemad oma raha kuidagi niisama saanud.
Ajupesu ei tööta enam? Kapitalism ja kommunism on ühe ja sama mündi 2 poolt. Ja sellelt mündilt on ääred ära lõigatud.
>Tiktok ja Instagram ei soosi keerulisi majandusteooriaid komparatiivsetest eelistest või intressimäärade mõjust investeeringutele.
Jah, iseenesest on väga kahjulik, et selliseid asju ei mõisteta ja sotsiaalmeediasõltuvus mõistmist ka pärsib. Kahjuks tundub, et sellesse ühismeediast mõjutatud lõksu on langenud ka autor ise, kes eelistab keeruliste teooriate asemel dualistlikku spirituaalset heitlust, mida peavad jõud kapitalism=turumajandus=ettevõtlus=majanduskasv=areng=õndsus=tõde ja antikapitalism=neomarksism=rohepööre=laiskus=tasaareng=kannatus=dogma.
Lõpus ütleb ta midagi väga asjalikku, kui osutab, et majanduskasv ja keskkonnahoid ei ole vastandid. Aga kuna kahjuks ei tundu ta olema võimeline lahti laskma sellest Hea ja Kurja mudelist, mille ta on tekitanud, siis ei ole ta võimeline neid ka eraldiseisvate kuid seotud nähtustena analüüsima, ning tema lõppseisukohaks jääb, et nad pole mitte vastandid, vaid praktiliselt sünonüümid.
Ehk siis ta kritiseerib keerulisi empiirilisi teooriaid eiravat ideoloogilist dogmatismi (milleks on igati põhjust), aga õnnetuseks teeb ta seda põhiliselt omaenda ideoloogilise dogmatismi mõõgaga, mis raskendab tema tõeliselt väärtuslikel jutupunktidel ilmselt kõlapinda leidmast.
>Nad ei näe ettevõtjat kui ühiskonna edasiviijat, vaid kui ressursside raiskajat.
Enamus ettevõtete eesmärk on kasum, mitte ühiskonna edasiviimine? Kuidas viib ühiskonda edasi maksudega skeemitamine, võimalikult väikse palga maksmine, odava asja siin meeletu juurdehindlusega edasimüümine? Kuidas viib bolt ühiskonda edasi oma toidukullerite ja umbkeelsete taksojuhtidega? Ressurside raiskamine? Vaatame eesti metsasid mis meeletu kiirusega maha raiutakse et rahaks teha.
Ohtlik kapitalismicastasus? See on küll hea kild, kapitalism on pigem läbi kukkunud need kes tipus topivad kõik oma taskutesse ja maksavad sealt pealt vähesel määral makse/kasu ühiskonnale. Kuidas seda reguleerida on pigem keeruline kuid see et suurem osa on väikese % käes ei ole kuidagi jätkusuutlik
Seda pseudo-intellektuaalset iba oli valus läbi lugeda, jääb mulje et nagu mõned inimesed idealiseerivad nõukogude aega kuna tänapäeval on ühiskonnas mõningaid probleeme, siis neile kontrastiks on selliseid vendi kes arvavad et maailm on vaid lineaarselt paremaks muutunud ning pole millegi üle kurta.
Puhas kapitalism ei saa töötada samal põhjusel nagu kommunism, ühel poolel on kogu võim ja haldustöö riigi poolel, teisel juhul suureks kasvanud firmadel, mõlemal juhul on probleemiks see et pole mingisugust korrigeerivat süsteemi mis ei laseks asjadel käest ära minna, kui asi hakkab valele poole minema.
Hetkel me näeme seda sellel kujul et kas lastakse firmadel massiivseteks korporatsioonide ka kasvada mis ei saa pankrotistuda, ja seega kaob ära igasugune initsiatiiv asju korralikult ja eetiliselt teha, ega tehnoloogia ja ühiskonna arengu tulemusi tarbijateni viia kõrgema palga ja elukvaliteedi kujul kui sellega just kasumit teenida ei saa.
Ühte kindlat asja just süüdistada ei saa, asi on paljudes väikestes faktoritest mis mõjutavad ka üksteist ja tulemuseks on mingi riigi ühiskond.
Isegi demokraatia ideaalid nagu Norra on paljude probleemidega. Muidugi lahenduseks pole ka spektrumi vastasotsa minemine. Lõppude lõpuks asi on inimloomuses ja ressursside piiratuses kinni, ja see ei muutu just pea.
Poisil on lihtsalt väliskulude/mõjude osa õppimata. Rohelisus on selgelt osa kapitalismist. See oli kommunism, kus ei oodatud looduselt armuande. Niisiis, kes on siin päriselt marksist?
Kapitalismivastane radikaliseerumine on vägagi mõistetav fenomen, eriti keskkonnakaitse kontekstis.
Mõne aasta pärast oli uudislugu sellest, kuidas plastikmänguasjade tootja Funko [viskas ära 30 miljoni dollari eest tooteid oma ladudest](https://edition.cnn.com/2023/03/05/economy/funko-pops-inventory), kuna neil oli seda liiga palju. Firma kulutas planeedi resursse, et **luua prügi**. Nad saastasid planeeti nii vahendi kui tulemusena, ning raiskasid miljoneid, sel ajal kui paljud majanduslikult vastutustundlikud inimesed ära elada ei jaksa. (Selle valearvestuse tõttu oli neil ka vaja 10% oma töötajatest lahti lasta.) Ja see on loomulikult ainult püramiidi tipp, kuna suur osa nende müügilettideni ja tarbijateni jõudnud toodetest lähevad lõpuks niikuinii prügimäele.
Kuidas selliseid sündmusi mõttestama peaks? Et see on ainult mingi juhuslik apsakas, mis maailmamajandust tegelikult ei iseloomusta? See ei ole nii, sellised aktsioonid on tööstuses levinud. Näiteks moetööstuses on täiesti igapäevane fenomen müümata jäänud tooted ära lõhkuda ja prügimäele saata, et järgmise hooaja kaupade jaoks ruumi teha. Nii see asi töötabki; see on “ratsionaalne.”
On täiesti arusaadav, miks inimesed vihased on, kui kapitalismis selliseid strateegiad viljelevad. Ning fanaatikud, kes selliseid strateegiaid kaitsevad, ainult võimendavad seda viha.
No shit, kui sind väidetavalt turule kuuluva nähtamatu dildoga soovimatul ajal ja kooskõlastamata viisil rahuldatakse, siis paratamatult tekib nähtamatu dildo vastasus. 🙂
Tänapäeval ülikoolis õppivad noored teavad, et nad:
– vähem tõenäoliselt saavad lubada omale eluaseme soetamist, kui nende vanemad
– vähem tõenäoliselt saavad lubada omale laste kasvatamist, kui nende vanemad
– jäävad tõenäolisemalt mingis elu etapis ravikindlustuse katteta, või satuvad tasulisse tervishoidu
– jäävad tõenäolisemalt ilma riikliku pensionita ja saavad vanaduses vähem tuge, kuna noori on vähem
Samuti nad tõenäoliselt teavad, et vähem kui sajale ülirikkale kuulub sama palju ressursse, kui inimkonna vaesemale poolele, ning et tehtud tööst saadud hüved ei jaotu võrdselt ega õiglaselt.
Muuhulgas teavad, et kliimamuutus on kiirenemas ja isegi kui õnnestub omale katus pea kohale osta, siis tõenäosus seda kaotada on kõrgem, ja tõenäosus, et maailmas läheb ressursside jagamise tõttu teravaks ja lendab asju põrinal ja vuhinal – see kasvab.
Nad teavad, et elavad miiniväljal, aga demineerimisega ei tegeleta kuigi palju.
> Kapitalism on teadaolevalt seni ainus majandussüsteem, mis on suutnud massiliselt tõsta inimeste elatustaset.
Väide on väär. Kui vaadata viimaste aastakümnete kiiremini tõusnud elatustasemetega maid, siis väga paljud majandusteadlased ütleks, et ühes väga tähelepanu tõmbavas piirkonnas puhas kapitalism küll ei tegutse. Maa on see punase lipuga ja ebademokraatlik koht.
Kapitalism pole teadaolevalt ainus, kui ei hakka meelevaldselt tõlgendama, et kõikjal on kapitalism. Kui tõlgendada, et kõikjal on kapitalism, tuleb möönda, et kapitalism on ka ainus majandussüstteem, mis põhjustab näljahäda, harimatust, vaesust, haiguste vohamist ja mida veel.
Nii et tuleb valida, kas kapitalism põhjustab head ja halba, aga on tänaseni kulgenud elatustaseme tõusu taustal (loodusvarade kasutusele võtmine?) või põhjustavad muud majandussüsteemid samuti head ja halba, ning on valdavalt kulgenud elatustaseme tõusu suunas, võimalik et samal põhjusel.
Vahepeal tuleb ära otsustada, kas turumajandus on alati kapitalism, kas demokraatlikel alustel ühiskonna kihistumise ja majanduse suuna tüürimine on kapitalismiga vastuolus, kust algab plaanimajandus, kas see on halb, kas see on kapitalism, jne.
Artikkel sponsoreeritud Ligi poolt
>Mulle šokeerivalt oli valdava enamiku ettekannete sisuks neomarksismist läbi imbunud tarbimisvastane roheideoloogia. Kust on pärit see süvitsi juurdunud plaanimajanduse pooldamine ning kapitalismivastasus põlvkonnas, kes on üles kasvanud ajastul, mil vaba turg on pakkunud neile enneolematut heaolu? Miks on majanduskasvu laitvast “tasaarengust” saanud uus dogma, samal ajal kui klassikaline kasvule orienteeritud majanduskäsitlus on kuulutatud saatanast olevaks?
Niiet need õpilased ütlesid et tuulepargid oleks hea mõte ja asju võiks taaskasutada, ja see tatt lendas astmahoogu nagu oleks näinud Vladimir Leninit põrgust üles ronimas.
Kommunistlikud diktatuurid tulid revolutsiooniga võimule teatud staadiumis olnud ühiskondades, kus olid sel hetkel tänase läänega võrreldamatult suurem vaesus ja madalam üleüldine haritus. Venemaa, Hiina, Põhja-Korea, Kuuba, Vietnam lähevad siia alla. Siin ma ei arvesta riike, kus kommunism kehtestati valdavalt välisjõu (NL) toel nagu Euroopa idabloki riikides. Täiendav faktor industrialiseerimisest ja demograafilisest plahvatusest põhjustatud raputused. Tänapäeva ühiskond on nii erinev, et ms ei näe, kuidas Stalini või Mao stiilis isikukultus või isegi Maduro või Ortega moodi “pehmem” variant saaks tänapäeva lääne demokraatlike riikide vasakliikumisest välja kasvada, isegi kui neis liikumistes on häälekaid vähemusi, kes neid režiime õigustavad. Ei ole lihtsalt massi, kes oleks nii meeleheitel ja manipuleeritavad, et punast terrorit või igasuguse opositsiooni allasurumist (kasvõi passiivselt) toetada. Vähem haritud massid tänapäeval kalduvad selgelt paremäärmuslusse (liigitaks ka putinistid siia alla). Kindlasti on vasakradikaale, kes võimule tulles võiksid kahju teha, aga ma ei näe siit katastroofi või demokraatia hävingu ohtu rohkem kui parempoolsete jõudude poolt.
Jänki lollidest saaks veel aru. Need ju ongi sotsialismi vaid raamatust nuusutanud. Aga, et Eesti noorte hulgas ka ajupuue levib, see on üllatus. Pigem võiks just arvata, et haridusega saab lollusele vastu, ja ülikoolis võiks just hakata mõistus ja maailamvaade arenema, aga ei miskit. Nagu näha. Aga noh, asi ei ole ei riigis, valitsuses ega kapitalismis. Põhjus on tegelikult ilmselge.
Meil on kapitalism oma halvimal kujul, sest meil on ainult monopolid: apteegid, pangad, elekter, soojus, tanklad, gaas, hooldekodud ja telekomid.
Seni kuni ühekordne õuna-banaani-kiivi veip saab otsa ja iphone tühjaks. Isegi siit redditist on näha, et ka tagasihoidlik mõte langusest ja kokkuhoiust tekitab tugevaid reaktsioone. Majandus peab kasvama, töökohti peab olema, palju palka peab saama …
See kapitalism liigub iga päev aina rohkem kommunismi suunas, “sa ei oma midagi, aga oled õnnelik”.
Aga muidugi ei saa eirata ka progressiivseid ja muid vasakpoolseid defektiga inimesi, kes soovivadki ajas tagasi minna, maksustades tavainimesed vaeseks ja muutes tavalised asjad nagu kodu ja auto omamise luksuseks, andes veel rohkem võimu suurkorporatsioonidele.
Lugesin läbi ja mu meelest üsna veider artikkel. Kuidas seostub tarbimisvastasus kapitalismivastasusega ei saa ma aru? Täielikult kaks eri asja. Samuti ei seostu tarbimisvastasus vaesusega. Mida vähem tarbida seda rohkem jääb alles ja seda jõukam oled. Olgu isiklikus finantsilises mõttes või siis üldiselt ühiskonna tasemel sest maavarad on alles ja looduse reostamist vähem.
See noormees kirjutab nagu 50+ aastane vanamees (Isamaaliidust). Järgmises artiklis ta meenutab, kuidas ta Hirvepargi miitingul uut Eestit lõi ja kuidas see üldse pole see, mis nüüd Eestist saanud on….
Tänapäeva noored pole lihtsalt nõuka-aega oma silmaga näinud, kui oleks, siis sellist kommunistlikku paska ei ajaks.
Hiljuti oli üks teine arvamus sama tüübi poolt. Kurtis mingi x teema politiseerimise üle. Mis oli irooniline, sest mida ta ise siis parajasti tegi oma looga.