I have wanted for a long time to have digital tare checks because phm all stores have an app, and today when I go to Lidl I find out that they already have it. If Lidl was able to do it so quickly, why is it taking so long for others because it would be so convenient, ESPECIALLY ON THE COOP APP which is so backwards that I hate this system when I want to do something before paying
https://i.redd.it/trbqlt3ywo0h1.jpeg
Posted by mart945
12 Comments
No, kõikidel inimestel pole nutitelefoni, esiteks.
Eesti on ju väike, kiire ja innovatiivne. /s
Keegi siin just teises teemas kommenteeris, et meil on nii mugav dokumente taodelda. Aga keda kotib asi mida sa teed kord viie või kümne aasta jooksul. Muu maailm jookseb seitsepenikoormasammudega igapäevatoimetuste mugavuses meil eest ära. Eestlased istuvad mokk töllakil, ila suunurgast tilkumas ja mömisevad “aga meie tegime skaibi!”
Ja LAV-is saab turul kaardiga maksta. Ok, tegelt halb pankade nuumamine. Plussid-miinused.
Rimil ju ka täitsa olemas võimalus taara tšekk teha rimi rahaks, skännid qr koodi rimi taaraautomaadi ekraanilt ja voila.
Ainus miinus see et rimi rahaga alksi osta ei saa. 🥲😆
(Ise leian et tglt mõistlik, mõni teine võib ketta minna vb lic).
[deleted]
Kuna hakkavad taaraautomaadid Eestis vastu võtma võõra maksumärgiga taarat? Soomes võtavad, lihtsalt ei saa raha nende eest. Pudelid ja purgid ju nkn sulatatakse üles vms ja maksumärk ei mängi seal rolli.
…ja Prismast väljumiseks on endiselt vaja pabertšekki
Kas sind huvitab, et taara saaks päriselt tagastatud ja taaskäideldud, mitte et see lihtsalt prügisse lendab või loodusesse? Siis arvesta, et tagastamine peab olema võimalikult lihtne ja käepärane. Peab olema võimalik minna ükskõik millisesse ettejäävasse tagastuspunkti ja anda taara ära, et ei tekiks kiusatust visata see prügikasti või põõsa alla. Ei tohi toimuda mingit survestamist, et mul peab olema poe äpp, et ma saaksin kuhugi taara tagasi viia. Mina isiklikult ei soovi installida endale telefoni mingi 5+ poeketi äppe ja jagada neile oma tarbimisinfot.
Kujuta nüüd ette, et on nt 26. juuni, kõik on lõpuks ärganud ja vaatavad kodus ringi, et õu šitt. Laadivad kotid ja kastid autosse. Lähim on nt Selver, aga appike, sinu ees on veel kümme seppa sama koguse kottidega. Kurat, sõidan Maximasse. Maxima automaadid undavad ja vilguvad, sest taaratransportöör Vladimir ei jõua nii kiiresti kaste tühjendada kui pudelieid peale lükatakse. No rsk, Rimisse siis, mis siis et see on kaugemal. Nüüd selgub, et taaratšeki saamiseks tuleb laadida mingi äpp, mida sul ei ole, sest Rimis sa tavaliselt ei käi ja äpp küsib su telefoni, aadressi, isikukoodi ja jalamumbrit ja pärast pead veel seadistama, mis kauba sooduka kohta sa teavitusi soovid ja sisestama oma koera sünnikaalu. Prsse rsk, ei viitsi. Prismasse! No tra küll, siin küsivad ka äppi! A Prisma taga on mingi viimane Tallinna tühermaa, kui sinna panna, siis küll asotsiaalid viivad ära. Sitta kah, need paar senti. Ah et kuhu viivad? No automaati muidugi, sellesse, mis küsib äppi, aaaaa, asotsiaalil ka pole äppi, oih, no ptsi küll, mina neid kotte koju tagasi ka ei vii, las ta jääb…
Tegelikult peaks automaat laskma kanda raha otse kontole, nii nagu toimub poes kaardimakse aga siis vastupidises suunas. Valid automaadilt nupuga, et raha kontole, paned kaardi vastu lugejat ja piiks-piiks laekub.
See võiks olla riiklikult üks süsteem, mitte igal poel eraldi.
Eesti äppi kasvõi. Saad social crediiti osta.
Selles maailmas kus prismas peab ikka id kaarti kaasas kandma kliendikaardina.
Maximas on kah, mis sest, et veel natuke “lõpetamata kujul” – tuleb tsekk välja lasta. Ja tseki triipkoodi saab Maxima äpiga skännides rahaks teha.