Experts: Government is shaping the landscape to not support Karis

Artikkel tutvustab poliitikale lähedaste inimeste hinnanguid välisministeeriumi ja presidendi läbisaamisele.

> Politoloog Martin Mölderi hinnangul on valitsuse liikmete tõlgendus Karise väljaütlemistest erinev sellest, mida president tegelikult ütles ja mõtles.

> Mölderi sõnul on praegu toimuv tegevus osa lavakujundusest, aga kes on lavale astuv peategelane, ta praegu ei oska öelda. “Presidendivalimised on hoogu kogumas,” ütles Mölder.

Põhimõtteliselt on EL eriesindaja määramine Venemaaga läbi rääkimiseks mitte-teema. Keegi minu teada väga vastu pole (võib-olla Margus Tsahkna välja arvatud), et EL võiks määrata eriesindaja. Samas ei ole veendumust, et kindlasti peaks määrama.

EL “välisminister” Kaja Kallas on [vihjanud](https://www.err.ee/1609933853/kallas-hs-ile-euroopas-voiks-alustada-arutelu-oma-tuumaheidutuse-ule), et eriesindajaks (kelle määramist tema siiski vajalikuks ei pea) võiks sobida Soome president Alexander Stubb, kes on silma paistnud heade diplomaatia oskustega ja koguni Trumpi-lausumise oskustega.

Karis võttis antud teemal natuke sõna. Tema sõna peegeldust välismaalt võime vaadelda näiteks [siin](https://www.pravda.com.ua/eng/news/2026/02/04/8019449/). Midagi väga erilist välja ei öelnud. Tsahkna pidas vajalikuks teha sellest valitsuse ja presidendi tüli – tal vist olid selleks omad vajadused.

Osad inimesed arvavad vist tänaseni, et president ütles midagi eriskummalist.

Minu ainuke järeldus on, et Eestis ei suuda välisministeerium teha koostööd presidendi kantseleiga, ega presidendi kantselei välisministeeriumiga. Teineteise peale solvutakse ja asja klaaritakse meedia kaudu. Ilmselt mõlemad tahavad jämedat otsa enda kätte. Lähenevate presidendivalimiste taustal jätab tõesti mulje mitte päris sisulisest, vaid mingist asendustegevusest.

ERR kaitseb, nagu alati, Isamaa kandidaati, Karist. Esiteks on artikli pealkiri vastuolus sisuga: üks ekspertidest, Jüristo, lükkab teise spekulatsiooni üsna selgelt ümber. Aga kuna pealkirja pani tõenäoliselt peatoimetaja Samost, siis loomulikult jäetakse mitte süvenenud lugejale mulje nagu valitsuserakonnad ründaks vaest presidenti. Selle asemel, et näidata Presidenti kui enda volitusi ületavat ning selgelt Eesti diplomaatide tööd torpedeerivat vanameest, kes solvus kui tema eelmist läbi mõtlemata soolot ei ülistatud.

Tuletame meelde, et sisu on väga lihtne. On teatud hulk riike, kes sooviksid, et Venemaa teema ära langeks, et saaks jälle nende veriste dollaritega äri teha. Inimõigused, rahvusvaheline õigus ja puhtinimlik õigulus pole nii oluline kui oligarhide rahahimu. Eesotsas on Trumpi juhitud USA, kes on üsna avalikult läinud Venemaa poolele üle ja räägivad Venemaa külmutatud varade oma ärimeestele suunamisest. Need riigid on huvitatud Venemaa parketikõlblikuks kuulutamisest.

Eesti ei ole eelpool kirjeldatud stsenaariumi järgi varsti enam riik. Me oleksime järjekordne kinnisvaratehing Witkoffi või kellegi temasuguse portfellis. Seetõttu on Eesti välispoliitika olnud vankumatu ning samuti Euroopa tasemel kokku lepitud. Venemaaga ei suhelda enne kui Putin lõpetab aggressioonisõja Ukrainas ning saavutatakse kestev ning õiglane rahu. Eesti iseseisvus on kõige paremini tagatud kui kehtib rahvusvaheline õiglus ning riigipiire ei tohi jõuga muuta. Kui isegi vihjame, et Venemaa on tavaline riik kuigi nad mõrvavad samal ajal igapäevaselt süütuid Ukrainlasi, sealhulgas tsiviliste, siis õõnestame seda sama printsiipi, mis on meie jaoks kõige olulisem.

Seetõttu on diplomaatia rangelt reguleeritud ning keskselt kordineeritud ettevõtmine, mida põhiseaduse järgi teostab vabariigi valitsus. President esindab Eestit, mitte ei kujunda välispoliitikat. Eriti ei tohiks seda teha välispoliitline võhik, Karis. Võib-olla oleks pidanud olema ettevaatlikum juba THI ajal, kuigi tema oli ise olnud välisminister ja tema “soolod” olid pigem vabariigi poliitika edasiarendused kui vastuollu minevad ämbrisse astumised.

Mul on paha olla