It is said that the company promises a monthly salary of over €3,000, but still cannot find employees.
https://www.aripaev.ee/uudised/2026/02/17/paljud-magistrikraadiga-valgekraed-sellisest-palgast-vaid-unistavad-kutsehariduse-tasuvuses-kahtlemine-pahandab-toostureid
Posted by Rattaterrorist
8 Comments
Teeninallakeskmise ja ei jõua äripäeva osta.
Nad võivad maksta 3000, kuid see konks, seda palka saavad mingi 10a tööstaažiga vennad kes oskavad. Kui sina või mina sinna lähme pakuvad sitast 1800 brutto.
öine vahetus 9-16 euri tunnis ütlevad töökuulutussaidid
Kusjuures kutseharidusel ei saagi paremini minna, kui kõik jauravad põhimõttelisel, et “see on lollidele”. Sama ringiga tuleb ka see, et kutseharidus on alarahastatud võrdluses teistega. Julgem oleks väita, et gümnaasium on rumalatele, sest aina rohkem noori ei lähe edasi õppima(ülikooli) ja siis ongi lihttöölised. Heal juhul muidugi, sest paljud ei tööta juba niisama. Kutseharidus aga annab oskused ning ka võimaluse minna ülikooli, kui pea lõikab.
Aga kuna tekkis koolikohustus kuni 18 ning poliitik ei ole rumal, siis osad KOVid on asunud kiiresti-kiiresti tegema juurde gümaasiumiklasse ning vähemalt ühel juhul lubatakse täiskasvanute gümnaasiumisse nüüd ka nooremaid kui 17 noori. Ikka selleks, et noor saaks lapsepõlve pikendada hoolimata sellest, et ei suudeta põhikoolistki läbi tulla. Aga siis kujutame ette, et “nüüd läheb ikka ülkooli, sest on gümnaasiumiharidusega!” eks ka vanemad ole uhked, et sai “väärt” hariduse, millega kahjuks ei ole midagi eriti teha.
Inseneride puudus sh inimeste puudus, kes midagi teha viitsiks on ammu teada. Talendid on need kes mõtlevad (mitte ajada segamini nendega, kes mõtlevad oma peaga – see on teine seltskond) 😀
3000 on umbluu jutt ,sama nagu see prügivedajate ulmeline palk oli.
1800 brutos töötstuses on isegi ok, üldjuhul isegi madalam.
Arvan, et kutsehariduse kehvem maine tuleneb osaliselt sellest, et paljud noored lähevad kutsekooli mitte teadliku valiku, vaid otsustusvõimetuse tõttu. Gümnaasium ei tundu neile piisavalt motiveeriv ning nii valitakse eriala, mis tegelikult huvi ei paku. Samas ei tule keegi hiljem head töökohta ukse taha pakkuma, kui puudub sisemine soov ja pühendumus oma ala vastu.
Olen IT-praktikal näinud noori, kes ei ole tegelikult erialast huvitatud. Nad on valinud selle pigem kuuldu põhjal, et IT-valdkonnas teenib hästi. Kui aga puudub huvi ja valmisolek pingutada, ei jõuta tööturul kuigi kaugele. Edu eeldab siiski motivatsiooni, oskuste arendamist ja päris huvi valitud eriala vastu.
Konkreetsed ettevõtted maksavadki spetsiifiliste oskuste eest ehk konkreetse kutsega töötajatele väga konkurentsivõimelist palka.
Kuid anekdootilisel infol ei tohi lasta varjutada külma statistikat. [https://majandus.postimees.ee/8413983/varske-uuring-kutsekoolidesse-ei-minda-kuna-eestis-ei-taheta-oskuste-eest-raha-maksta](https://majandus.postimees.ee/8413983/varske-uuring-kutsekoolidesse-ei-minda-kuna-eestis-ei-taheta-oskuste-eest-raha-maksta)
Ning see ütleb, et kutseharidusega töötajate keskmine palk on madalam kui üldkeskharidusega töötajate keskmine palk. Kui lisada sinna juurde asjaolu, et üldkeskhariduse omandanul on palju suurem tõenäosus omandada tulevikus kõrgharidus ja saada – jällegi, keskmiselt – veelgi kõrgemat palka, siis polegi üllatav, et kutseharidus ei ole populaarne.
Minu meelest pole ilus suruda nored kutseharidusse, kui keskmiselt see tagab neile tulevikus madalama palga ja füüsiliselt raskema töö.
Peagi kui senisest rohkem noori läheks kutseharidusse ning selle tulemusel tööturule siseneks rohkem konkreetsete kutsetega inimesi – näiteks keevitajaid -, suruks see kutseharidusega töötajate seas palgakasvu alla – pakkumise ja nõudluse seadus.
Pigem aitaks pikas plaanis kutsehariduse populaarsust tõsta just see, kui esmalt kutseharidusega tööjõu pakkumine väheneb veelgi ja nii nendel erialadel tõusebki tasakaalupalk. See omakorda teekski kutsehariduse ajapikku atraktiivsemaks, mitte reklaamid a la “Noor! Mine ruttu kutsekooli!”
Statistika ütleb, et gümnaasiumiharidusega inimesed teenivad keskmiselt rohkem kui kutsekeskharidusega inimesed. Keskmiselt. See, et “aga minu sõber saab rohkem” või “aga mina küll maksan rohkem” ei tähenda kuigi palju. Töölisele lubatavas üle 3000euroses kuupalgas ma julgen natuke kahelda. Võimalik, et see on maksimum, mille keegi antud ettevõttes koos ületundide ja boonustega iial on välja teeninud. Selle lootusega ei soovitaks väga kutsekooli minna, et lõpetades hakkad töölisena 3000 eurot teenima.
Aga kui tihti peavad valgekraed ületunde tegema, või sõltuma tulemustasust?
Kui töötajaid ei leia, siis põhjusega. Inimesed on valest ja illusioonist läbi näinud.