Pictured is Kafka’s Metamorphosis. In other words, a short story. It’s a strange feeling when you don’t read – at least for me.
Another one is a short book. I was often bored at home – my mother constantly borrowed books for herself from the library, and then sometimes I looked at what she had borrowed and then I read some books.
And it’s totally a lamp. Not a famous writer or book, but I read it.. maybe 16-18 years ago? In Estonian "Lausidiot". Still clearly remember everything for some reason. https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=lausidioot&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI
https://i.redd.it/whtzei9j3lzg1.png
Posted by Double-decker_trams
14 Comments
See pole just lühike, aga “Läänerindel Muutuseta” on mul viimased paar aastat meeles olnud. Ma väga soovitan seda lugeda kuigi sellest on ka mitmed filmid tehtud
väikese inimesena kõik tove janssoni lood, nagu nt “hilja novembris”. “timbu-limbu õukond ja lumemöldrid” oli korralik hallar. säherdune tore lugemine oli ka nagu “kaheksa väikest, kaks suurt, vanaema, veoauto ja suitsutoru”.
olemuselt lasteraamatud nad ehk kõik, aga ühel-teisel moel meie kultuuriruumi imbunud
Vladimir Pelevin – Tšapajev ja Pustota. (Buddhas little finger)
Cormac McCarthy “Tee” – peaks olema masendav, aga mulle mõjus kuidagi teistmoodi.
Houllebecq – “Serotoniin” – päris aus armastusromaan kogu oma väärakuses.
Murakami – “Norra mets” – jällegi depressiivne lugu, mis on samas kuidagi vabastava lõpplahendusega.
Teisi häid asju on Murakamilt ka, aga soovitan seda va vastikumat.
“Lilled Algernonile” oli omal ajal väga mõtlemapnev. Peaks üle lugema tänapäevase AI mulli valguses.
Robert Merle “Saar”
Aleksandr Mirer “Kus on rändurite kodu?” aastast 1984
Noorte poiste ulmekas, kus >!tulnukad teevad maale dessanti kehade/teadvuste hõivamise teel. Kirjanik on “ette ennustanud” droone ja tehisaru. Kohati natuke keeruline, sest vaja järge pidada, et kes parasjagu kelle keha hõivanud on.!<
Kui naerda tahad, siis loe Mark Twaini “Valitud jutustused”.
Ei ole ka eesti kirjandus aga mulle endale meeldivad Jack Londoni lühilood
Olen suur H. P. Lovecrafti fänn/nohkar. Ma soovitaks hea meelega “The rats in the walls” või “Color out of space” kui sind huvitab kosmiline õudus, ulme ja üleüldse head jutud
Kui otsid kviteetset ja lühijest, siis Loomingu raamatukogu sari – saab ka supermarketist. Viimane nendest mis eriti tore oli: Davidjantsi “plahvatus nätsuputkas”
Metamorfoos on üks mu lemmikuid teoseid, nii lühike, aga tabav.
Meestele soovitatakse “Iron John” raamatut, naistele “Women Who Run With The Wolves” – mõlemad avavad mehe/naise sisemaailma psühholoogiat ja annavad filosoofilise twisti, aga alguspunktiks on erinevad muinaslood ning kuidas need inimese arhetüüpidega seostuvad (Jung type beat).
Albert Camus “Võõras”.
Max Weber “Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim”.
Richard Evans “In defence of history” (eesti keelde vist tõlgitud ei ole).
José Ortega “Masside mäss”.
Viimast loen hetkel ning vägagi soovitan. Nimetatust võib-olla Weber on keerulisim.
Kõik strugatskite teosed, eriti “tigu nõlvakul”, “raske on olla jumal” ja “asustatud saar”
Stanislaw Lemi “tagasitulek tähtede juurest”
Kodumaisest “Põrgupõhja uus Vanapagan”
warhammer 40k
Pole ulmefänn, aga “Lilled Algernonile”. Siis Kuristik rukkis. Tappa laulurästast. Kärbeste jumal. Sume on öö. Minu pere ja muud loomad. Tramm nimega iha. Kuu ja kuuepenniline. Antibesi kolm paksu naist. Hälin ja raev. Külmavereliselt. Seitsmes rahukevad.