Andrus Kaarelson: Estonia’s economy needs investments, not recipients of subsidies chosen by the state

Eesti Panga [viimane majandusprognoos](https://www.eestipank.ee/press/prognoos-eesti-pank-prognoosib-lahiaastateks-ligi-25-majanduskasvu-22092026) annab põhjust mõõdukaks optimismiks. Eesti majandus on langusest taastumas ning keskpank prognoosib selleks ja kaheks järgmiseks aastaks ligikaudu 2,5-protsendilist [majanduskasvu](https://www.delfi.ee/teema/96850728/majanduskasv-1).

Aga prognoosi kõige olulisem sõnum ei ole kasvunumber ise. Palju tähtsam on küsimus: kust tuleb järgmine kasv?

[Eesti Panga](https://www.eestipank.ee/press/prognoos-eesti-pank-prognoosib-lahiaastateks-ligi-25-majanduskasvu-22092026) sõnul on majandus seni taastunud suuresti tänu sellele, et ettevõtted on saanud oma olemasolevat tootmisvõimsust, mida majanduslanguse ajal koomale tõmmati, jälle rohkem kasutada.

See võimalus hakkab aga ammenduma. Edasine kasv sõltub üha enam [tootlikkusest](https://www.delfi.ee/teema/66318196/tootlikkus) ning selleks on vaja uusi tarku investeeringuid, tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu ja sobivate oskustega inimesi.

Majanduslanguse lõppemine on hea uudis, kuid taastumine ei ole veel uus kasvumudel. Kui tahame kiiremini kasvada ja jõukamaks saada, peab Eestis olema rohkem ettevõtteid, kes julgevad siia investeerida, tehnoloogiat kasutusele võtta ja kõrge lisandväärtusega töökohti luua.

## **Me investeerime, aga millesse?**

Investeeringute puhul ei loe ainult nende kogumaht, vaid ka see, millesse investeeritakse.

[Eesti Panga andmed](https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2026-09/2026_09_prognoosi_pressikonverentsi_slaidid.pdf) näitavad, et siia investeeritakse teiste riikidega võrreldes palju ehitusse ja kinnisvarasse, kuid näiteks Põhjamaadest vähem intellektuaalomandisse.

See vahe on oluline. Uus büroohoone või kortermaja võib olla vajalik investeering, kuid tootlikkus kasvab siis, kui ettevõte suudab sama tööjõuga luua rohkem väärtust, kasutades paremat tehnoloogiat, automatiseerimist, teadus- ja arendustegevust ning uusi teadmisi.

Eesti ei saa pikaajaliselt konkureerida odava tööjõuga, vaid peaks seda tegema tarkuse, tehnoloogia ja ettevõtlikkusega. Selleks on aga vaja investeeringuid. Ja siin tekib küsimus: miks peaks ettevõtja tegema järgmise suure investeeringu just Eestisse?

Võib oletada, et ettevõtluskeskkonda on kahjustanud Reformierakonna juhitud valitsuse tõmblev maksutõusu-festival. Kord kehtestati uusi makse. Siis tõsteti erinevaid makse. Seejärel võeti oma muudatused jälle tagasi. [[EM1]](https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120615153/andrus-kaarelson-eesti-majandus-vajab-investeeringuid-mitte-riigi-valitud-toetuste-saajaid#_msocom_1)

Teadmatus tulevaste maksutõusude ja kärbete suhtes muudab investeerimise ettevõtjatele riskantsemaks. Maksukeskkond ei määra küll üksi investeerimisotsuseid, kuid riigi enda tekitatud ebakindlust saab ja tuleb vähendada.

Eesti majandus on viimasel Reformierakonna valitsemisperioodil ka[[EM2]](https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120615153/andrus-kaarelson-eesti-majandus-vajab-investeeringuid-mitte-riigi-valitud-toetuste-saajaid#_msocom_2) svanud, kuid väga vähe. Peaminister [Kristen Michal](https://www.delfi.ee/teema/56497582/kristen-michal) üritab aga musta valgeks rääkida.

Eesti viimase viie aasta ülikõrge inflatsioon – kokku 41% [[EM3]](https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120615153/andrus-kaarelson-eesti-majandus-vajab-investeeringuid-mitte-riigi-valitud-toetuste-saajaid#_msocom_3) – jääb alla ainult Ungarile. Eurostati esialgse hinnangu järgi oli Eesti ostujõuga korrigeeritud SKP elaniku kohta 2025. aastal ligikaudu Rumeenia tasemel.

Eesti on täna inimese kohta püsivhindades küll jõukam kui 2020. aastal, kuid ostujõu võrdluses Euroopa Liidu keskmisega oleme me alates 2021. aasta tipust liikunud allapoole. See tähendab, et vahepealsel neljal aastal kasvas Euroopa Liit meist keskmiselt kiiremini.

## **Toetused ei meelita investoreid**

Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ütles hiljuti ETV [„Esimeses stuudios](https://www.err.ee/1610141329/vahtras-ma-ei-ole-midagi-valesti-teinud)“, et toetused, laenud ja käendused on olukordades, kus turg ettevõtte jaoks lahendust ei paku, äärmiselt vajalikud.

Mina näen siin põhimõttelisemat probleemi. Eesti majanduse kasvumudel ei saa olla selline, et kõigepealt muudame aastaid kestva maksufestivaliga ettevõtluskeskkonna kalliks ja ebakindlaks ning siis hakkame maksumaksja raha eest riigiasutuse komisjonis välja valima ettevõtteid, kelle investeeringuid toetada.

Ettevõtja ei peaks investeerima Eestisse sellepärast, et riik annab talle toetust. Ta peaks tahtma siia investeerida sellepärast, et Eestis on konkurentsivõimeline energia, mõistlik tööjõukulu, kiire asjaajamine ja kvalifitseeritud inimesed.

Hea ettevõtluskeskkond töötab kõigi ettevõtete jaoks. Toetus jõuab ainult nendeni, kelle riik kulisside taga välja valib.

Kõrge lisandväärtusega majandus tähendab ka konkurentsi parimate inimeste pärast. Eesti ettevõtted ei konkureeri inseneride, tehnoloogide ja teiste tippspetsialistide pärast enam ainult omavahel, vaid ka teiste riikidega.

Kuid meil on endiselt kehtestamata sotsiaalmaksu lagi, mis vähendaks kõrgepalgaliste spetsialistide tööle võtmise kulusid. Kui tahame jõuda [Tööandjate Keskliidu](https://employers.ee/manifest/) seatud eesmärgini – tootlikkus vähemalt 110% Euroopa Liidu keskmisest –, peame looma keskkonna, kus kõrge lisandväärtusega töökohti tasub luua just Eestis.

## **Kapital ei oota Eesti järele**

Meist sõidavad mööda ka olulised välisinvesteeringud. Äsja kuulsime, et Google investeerib Soome 13 miljardit eurot Soome andmekeskustesse ja energiasüsteemi. See on Google’i suurim investeering Euroopasse ning ajaloo suurim välisinvesteering Soome. Julgeolekuolukord on meil Soomega sama, kuid energia- ja investeerimiskeskkond täiesti erinev.

On märgiline, et ka mõned Eesti enda ettevõtjad on teinud oma viimase aja suuremad [investeeringud](https://www.delfi.ee/teema/96858546/investeeringud-1) hoopis Lätti kui ka teistesse lähiriikidesse. Eesti ettevõte Frankenburg otsustas investeerida kümme miljonit eurot Ādaži raketitehasesse Lätis. Fibenol valis oma 700 miljoni euro suuruse biorafineerimistehase asukohaks samuti Läti. Skeleton on teinud suuri tootmisinvesteeringuid Soomes, Saksamaal ja Poolas.

Üksikute ettevõtete otsustest ei saa teha järeldust kogu Eesti investeerimiskeskkonna kohta. Küll aga tasub küsida, miks valitakse investeeringu tegemiseks mõni teine riik.

Investor vaatab praktilisi asju. Kui palju maksab energia ja kas seda jätkub? Kui kallis on tööjõud? Kas tooraine on kättesaadav? Kui kiiresti saab tehase valmis ehitada? Kas leidub vajalike oskustega inimesi? Kas reeglid on piisavalt etteaimatavad, et pikaajalise investeeringu puhul saab ettevõtja oma plaane teha?

Suure tööstus- või energiaprojekti puhul ei saa märkimisväärne osa investeeringu ajast kuluda aastaid kestvatele planeeringutele ja vaidlustele. Investor saab valida riigi, kus projekt jõuab kiiremini ideest tootmiseni.

Kui investeeringut on mõistlikum teha Riias, Helsingis või Varssavis, siis sinna see ka läheb.

Sarnasele konkurentsile juhtis hiljuti tähelepanu Soome majandusteadlane ja investor Björn Wahlroos, kes tõi Soome tehnoloogiainvesteeringute ühe eelisena välja parema hinnaga elektri kättesaadavuse.

Reformierakonna juhitud valitsus on aga energiapoliitikas läbi kukkunud.

## **2,5 protsenti ei tohi olla meie ambitsiooni lagi**

Eesti Panga prognoositud ligikaudu 2,5-protsendiline majanduskasv on pärast keerulisi aastaid hea uudis. Kuid keskpanga analüüs ütleb ka, et senist kasvu võimaldanud kasutamata ressursse jääb majanduses järjest vähemaks.

Kui tahame kiiremat palgakasvu ja suuremat jõukust, peab ühe töötunni jooksul sündima rohkem väärtust. Selleks vajame tehnoloogiat, teadmisi ja kapitali. Need omakorda tähendavad investeeringuid.

Seetõttu peaksime vähem küsima, kas Eesti majandus kasvab järgmisel aastal kaks või kaks ja pool protsenti, ning rohkem küsima: kui palju uusi tootlikkust kasvatavaid investeeringuid Eestis tehakse ja miks peaks järgmine suur investeering tulema just siia?

Sellest vastusest sõltub Eesti järgmiste aastate majanduskasv.

Kui Saatan oleks päris, siis Kaarelson lubaks tal siin inimesi katlasse pista, kui selle eest vaid “investeeringuid” saaks.